Monday, December 31, 2012. See on nüüd täiesti viimane postitus selles blogis. Minu viimased pool aastat siin Eestis on möödnud täiesti ilusasti. Kuid julgen väita, et ei ole ühtegi päeva, kui ei mõtleks tagasi oma vahetusaastale, elule USA-s, sõpradele, hostperele jne. Skaibitan nii tihti kui 7-tunnine ajavahe seda võimaldab oma sõprade ning perega. Siiski olen ääretult õnnelik, et ikka .

Leidsin ka lõpuks aega, et siia blogisse paar rida kirja panna. Hostvanematega suhtlen endiselt, oleme paar korda skypenud ning facebookis räägime tihedamalt. juulil toimuvad mu host-õe Emily ja Geoffi pulmad! Tahaks väga- väga sinna minna, kuid hetkel paistab, et ajast jääb puudu. See-eest sügisel plaanime perega kindlasti neile külla sõita. Aprillis tulevad host-vanemad Itaaliasse, kui veab saame ka seal kokku! Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin märkama erinevusi, mis on Eestis teistmoodi kui USAs.

Thursday, December 25, 2014. Minu jõuludest Ameerikas on möödas täpselt aasta. Sellel aastal olen ma palju oma ameeriklaste peale mõelnud ning viimastel päevadel olen elanud üle päris mitu kurbuse momenti, kus pisar voolab silmanurgast alla. Hostperes saavutasin ehk kõige tugevama sideme oma emaga. Vennaga suhtlen samuti, kuid temaga suhtlemine on raskendatud asjaoludel, et ta ei kasuta sotsiaalmeediat üldse ega oma iphone! Friday, August 8, 2014. Thursday, August 7, 2014.

It forces you to trust strangers and to lose sight of all that familiar comfort of home and friends. You are constantly off balance. Saturday, 31 May 2014. Tänu sellele saimegi minna ajal, mil tegelikult polnud nn avatud uste nädalgi. Alguses Karen rääkis meid surnuks oma tööjuttudega, kuidas nad pabereid ko.

Saturday, February 07, 2015. Miks ma nüüd kirjutan? Tunnen teatud määral vastutust oma öeldud sõnade eest ning tahan edastada oma tervikliku kogemuse järel saadud reaalsema kujutuse LAVi ühiskonnast ning eluoludest. Korduvalt pöörduvad uued vahetusõpilased või teised huvilised küsimustega, mille aluspõhja on nad saanud lugedes siit mu algset kogemust. Ülejäänud aeg seal riigis aga muutis tohutult kogu minu vaatepunkti. Miks ma ei jätkanud oma blogi? Kõige olulisem pööre kogu mu kogemuse juures toimuski j.

Friday, March 28, 2014. Jälle olen suure vahe blogimisest sisse jätnud. Vahetusaasta alguses arvasin, et blogin tihedamini, kuid tuleb välja, et pole midagi nii palju blogida jõudnud. Elu läheb siin ikka samamoodi edasi, lihtsalt keskkond ja inimesed, kellega läbi saan on erinevad. Viiviga oleme nagu totaalsed õed juba - on päevad, mil saame tohutult hästi läbi ja siis on teised päevad, kus ei taha üksteist absoluutselt nähagi.

Ehk ühe kinnise, külma, kurja, patriootliku eestlase totaalne muutumine mugavustsoonist väljas kaugel võõras Hollandis. Tuesday, June 24, 2014. Kuna ei taha seda viimast väärtuslikku Hollandi aega magamisele kulutada, võib siia natuke kirjutada, mis ma oma viimastel nädalatel teinud olen. Siis käisin jälle Alkmaaris sealsete vanade koolisemude Rutgeri ja Evioga. Teisipäeval läksime Ingeriga Eindovenisse, kus elab Pi.

Minu imeline aasta Alpide, Mozarti ja Milka lehmade maal. Iga lõpp on millegi algus! Hei mu kallid sõberid! Ma väga vabandan, et ei ole teile oma tegemistest teada andnud. Mõtlesin, et peaks siiski teile üht-teist kirjutama, eriti kui hakkab täituma kuupäev, mil esimest korda jalad Austria pinnale asetasin. Mäletan veel üpris selgelt oma õdede kojutulekut - eks neil oli ikka hea meel kodus olla, kuid .

El dia de Ciencia y Tecnologia y la ultima orientacion de YFU. Meil oli koolist vaba päev, sest oli teaduse-ja tehnoloogiapäev, ning seetõttu toimusid meil ühes spordihallis teadusega seotud mängud. Osalesid gümnaasiumi 4ndad, 5ndad ja 6ndad klassid. Toimus palju mänge seoses keemia ja füüsikaga, aga kuna olen oma teadmised nendes valdkondades ära unustanud, siis nendest väga osa ei võtnud ja olin hoopis koos teistega.