Thursday, March 5, 2015. Viibin hetkel Ameerika mandril ja üldse ei saanud end eemale hoida sellest blogist. Ikka kord kuus umbes suhtlen. Vot tema oli see minu kind of person,.

Üks vahetusaasta, kümme kilo ja virn norrakeelseid raamatuid hiljem olen tagasi eestis, tallinnas, oma kodus. jõudsin juba kuu eest, aga ma pole veel saanud maha istuda. eesti on mind pidevalt mõnusalt üllatanud. Ma olen selle postituse avaldamist nii kaua edasi lükanud, et enam e.

Gretega sattusime just oma blogidest rääkima ja mõtlesime, et oleks väärikas lõpetada oma blogi kudiagi ilusti ka ära, nii et oleks aru saada, et jõudsime ikkagi Hollandist koju ka. Millal siis seda ikka teha, kui pea et pool aastat hiljem? Üritan mälu järgi ära seletada siis kõik toreda ja kurva, mis juhtus vahemikus eelmine postitus kuni Eestisse jõudmine. Paljut seda eriti just pole. Eesti piiri ületades kõik plaksutasid ning e.

Saturday, September 13, 2014. Aa, aastat kokkuvõtvat postitust ei ole ega tule, sest ma ei ole kunagi olnud hea kokkuvõtetes. Aksent on jube armas, peab ütlema. Ma terve aeg imetlesin seda. Ning seekord oli väga tore ka see, et keegi tegi minust ka väga aktiivselt pilti. Üldiselt oli hästi hästi lahe jälle näha oma keelelaagriema ja loodan, et ehk näen kunagi uuesti ja äkki ronin kunagi uuesti nendel mägedel. Pärast rasket päeva lõõgastusime ja sõime jäätist.

Minu imeline aasta Alpide, Mozarti ja Milka lehmade maal. Iga lõpp on millegi algus! Hei mu kallid sõberid! Ma väga vabandan, et ei ole teile oma tegemistest teada andnud. Mõtlesin, et peaks siiski teile üht-teist kirjutama, eriti kui hakkab täituma kuupäev, mil esimest korda jalad Austria pinnale asetasin. Mäletan veel üpris selgelt oma õdede kojutulekut - eks neil oli ikka hea meel kodus olla, kuid .