MINU ILUS ELU MAAL ehk Heli 4-lapseline pere- ja kirjanikuelu. Liivi ütles! Täna hommikul panin kirikus põlema 8 küünalt, mõeldes igaühe juures ühele inimesele, kes minu arvates tänasel päeval häid soove vajab. Samal ajal rääkisime ühe armsa sõbraga vanast tõest, et me kunagi ei tea, mis millekski hea on. Me oleme selle nädala jooksul saanud nii palju häid soove ja abipakkumisi, et see on lihtsalt hämmastav. Üks südantliigutavamaid oli minu jaoks samuti ne.

Minu juhtumised, tegemised ja mõtted. võta vähemalt kapist välja ja pane see endale kuskile silma alla! Paar sekundit vaikust ja siis sai ise ka aru, mida mulle just ütles. Oo mai gaad mida mu kõrvad peavad kuulma. Kõigepealt läheb silmanägemine ja siis haistmismeel. Idioodist naine, kes on tatradieediga hulluks läinud .

Olen suusatanud, olen kelgutanud, nüüd võib kevad tulla! Aga rääkides suusatamisest, siis see oli minu teine suuskamine pimedana ja kahtlemata esimesest korrast. Ma ei taha, ma ei taha mäest alla suusatada! Viimast ei võtnud muidugi Joosep kuuldagi. Tema arvates olen ma peale 4m kõrgusest hüpekast alla hüppamist kartmatu terasnaine. Võib-olla isegi olen, aga sellisel juhul terasnaine, kes väriseb sisemiselt nagu haavaleheke. Aga ma ütlen ausalt, et kui ma kirjutasin siin.