Aasta 1879 imekaunil juunipäeval ostis rannakalur Jürri Lemming Keila mõisahärra Gottlieb von Meyendorffi käest enesele päriseks Awiko talukoha, makstes selle eest kolmsada hõberubla. Sellest ajast saadik on see väike rannatalukoht olnud ühe suguvõsa omanduses hoolimata sellest, milline on olnud riigikord ja millised sõjad ja tormid siit üle käinud on. 2012aasta kevadel avasime ka oma aiapoe, kust saab osta pojenge, roose ja muid püsikuid. Koostöös Soome firmaga Pionijen Koti saame pakkuda Eesti pari.

Oi Ma tänase päevaga rahul. Tööd sai tehtud, tulemus näha ja silmale hea vaadata, üle ei pingutanud, enesetunne hea, linnas käidud, terrassil kohvitatud ja lehte loetud. No mida sa hing veel ihkad! Links to this post. Sajab, sajab, sajaaab! Lõpuks ometi hakkas sadama! Sajab mõnuga ja loodus rõõmustab! Links to this post. Black Jewel, mis ei olegi must nagu ma lootsin.

Wednesday, 4 September 2013. Nu ja täna siis sai vein ümber villitud teise ämbrisse. Ülejäänud kotikeste sisu sisse - süsihappegaas välja raputatud ja nüüd siis selginema mõneks nädalaks. Aga igatahes väga põnev on, mis sellest lõpuks välja kukub! Links to this post. Monday, 2 September 2013. Tänu headele sõpradele, tuli mu juu.

Posted by kukupai in potipõllundus. Potipõllunduse osas otsustasime tänavu piirduda põhiliselt maitsetaimedega, lisaks hernes. Värava kõrval tünnis on taas petuuniad, algselt pandud taimedest läks üks .

Muljeid mõnest väikesest reisist, kahest pisikesest plikatirtsust ja tillukesest aialapist. Suvised piknikud ja uued sõnad. Ma ei ole siin ammu juba õekeste-trööbeldiste tegemistest kirjutanud. Linda ja Kaisa naudivad saabunud suveilmu. Viisin ühel hommikul kaltsuvaiba piknikutekiks murule ja sõime Lindaga vaibal istudes ja ilusat sooja ilma nautides jäätist. Nüüd nõutakse iga päev kordusetendust. Välja arvatud siis kui vihma sajab.

Vormsil käidud nagu niuhti! Ei teagi täpselt, miks. ent see saar pole minu jaoks. Eestimaal on tohutult palju võluvaid kohti, kus uued algused terendamas. Liiga palju liiklust ja müra minu jaoks. Masininimesed on saare avastanud ja omastanud. Ikka mõtlen, et miks on inimestele vaja niipalju lärmi. mida vaigistada püütakse? Kui on midagi öelda.

Kui ma valge peenra rajamist 3 aastat tagasi alustasin, oli selles kohas palju rohkem valgust. Seepärast sai sinna ka istutatud valgusnõudlikke taimi. Rajamise hetkel ei tabanud ma ära, et peenrast üle tee kasvavad männid ja pajud igal aastal kasvavad, nii nagu puudele ikka kombeks. Nüüd vaatan ma ikka üha tihedamini kord peenara poole, kord puudele ja mõtlen, mis küll varsti nende taimedega saab, kes rohkem päikest vajavad. Ja lubasin oma lemmikutest kirjutada ju, tundub nagu o.