Ega jätkuvalt muud olegi, kui et kuhu vaatad, sinna haarad ja kõigest on tehtud natuke, kuid mitte kuskil veel tulemusi ei paista. Jaa, sünnipäev oli ka. Ning emadepäeval käisime Läänemaal sõitmas, emasid õnnitlemas ning ise õnnitletud saamas. Sellise juraka oma armsalt abikaasalt näiteks. Seda jurakat läheb väga vaja. Kus nüüd saab oksi multšiks purustada! Need seitse viljapuud, mis ma aprillis Järvseljalt tõin, on ka maha istutatud.

Meie aia lugu II ehk 10 aastat loomisrõõmu. Päris huvitav oli see teekond pilte vaadates läbida. Alustan vaatega, mis pildistatud katuselt. Läks veel aastake ja ei mäletagi täpselt, meil tekkis pinnase ülejääk. See andis hea idee, et selle materjaliga saab kivimüüri alumise otsa lõpetamiseks r.

Mida ma niikaua teen? Mingit valuvaigistit tahaks. Viin ei aita, ma ei hakka proovimagi. Töö aitab, aga ainult natuke - see ei võta mõtteid peast. Valikuline piiratud ajaga amneesia oleks hea. Aga kuidas seda saavutada, seda ma ei tea. Kes oskaks määrata, kas nendel lauajuppidel, mis ma keldrist välja vedasin, on vamm? Neljapäev, 6. Maailm sundis jooksma läbi elu, pikemalt paremale v.

Muljeid mõnest väikesest reisist, kahest pisikesest plikatirtsust ja tillukesest aialapist. Suvised piknikud ja uued sõnad. Ma ei ole siin ammu juba õekeste-trööbeldiste tegemistest kirjutanud. Linda ja Kaisa naudivad saabunud suveilmu. Viisin ühel hommikul kaltsuvaiba piknikutekiks murule ja sõime Lindaga vaibal istudes ja ilusat sooja ilma nautides jäätist. Nüüd nõutakse iga päev kordusetendust. Välja arvatud siis kui vihma sajab.

Wednesday, August 05, 2015. Tuesday, July 28, 2015. Õietolmuse tagumikuga maamesilane poeb urgu! Links to this post. Nuikapsas on väga fotogeeniline! Links to this post. Suvelillekes must liblikas ja metsnelgid.

Kuna ma ei ole suurem asi kirjaneidis siis rõhku panen piltidele. Nagu ma grupi postituses mainisin ei tee ma oma hortensiatega midagi erilist. Lisan vahel happelist turvast ning kui kevadel meeles on siis saavad ka nemad korra koos mustikatega neile sobivat väetist. Limelight oma ilus ja suuruses, üsna mitu aastat vana. Kah üsna mitu aastat tagasi Calmiast soetatud, nimega roosa hortensia. Õied on alati väga suured kuigi õitseb suhteliselt kasinalt.

Kui ma valge peenra rajamist 3 aastat tagasi alustasin, oli selles kohas palju rohkem valgust. Seepärast sai sinna ka istutatud valgusnõudlikke taimi. Rajamise hetkel ei tabanud ma ära, et peenrast üle tee kasvavad männid ja pajud igal aastal kasvavad, nii nagu puudele ikka kombeks. Nüüd vaatan ma ikka üha tihedamini kord peenara poole, kord puudele ja mõtlen, mis küll varsti nende taimedega saab, kes rohkem päikest vajavad. Ja lubasin oma lemmikutest kirjutada ju, tundub nagu o.

Rõõm sellest, mis on ja mida ei ole. Viisin poja pühapäeval Paidesse, kooli. Ühtlasi põikasime sisse Tallinnasse ja laadisime auto peale 4 suurt katuseakent, 25. Sõitsin kasvavas pimeduses selle kullakoormaga lõuna poole ja olin üdini õnnelik. Mõnikord võib millegi saamine palju rõõmu teha. Rõõm akendest ja teiseks rõõm, et auto on nii tubli ja mahutab nii palju. Ma pole täna veel ühelegi koldele tuld alla teinud.