Mida ma niikaua teen? Mingit valuvaigistit tahaks. Viin ei aita, ma ei hakka proovimagi. Töö aitab, aga ainult natuke - see ei võta mõtteid peast. Valikuline piiratud ajaga amneesia oleks hea. Aga kuidas seda saavutada, seda ma ei tea. Kes oskaks määrata, kas nendel lauajuppidel, mis ma keldrist välja vedasin, on vamm? Neljapäev, 6. Maailm sundis jooksma läbi elu, pikemalt paremale v.

Ühe lihtsa pere lustakad ja need teised päevad ka. Monday, October 13, 2014. Noh, eks ma ka siin metsas aeg-ajalt ikka kuulen, mis mujal maailmas toimub ja imestlen selle üle, kuis küll on võimalik nii palju jama tekitada. Ja millest siis? Lihtsalt vabadusest ise valida, kuidas oma elu elada. No ja ma olen kaunikesti salliv ja seni kui kellelgi haiget ei tehta, seni, kui kõik osapooled on ise vabast tahtest nõus liidus olema - aga palun! Ja kui siis ongi kolm naist ja kaks meest.

Nii ma olengi avatud kõikide mõtetele selle mineku ja otsimise koha pealt, miks siis minna või miks mitte minna, kui vabad me oleme ja kui suur õnn meid seal kusagil mujal ootab? Ja kõige tähtsam, et kui palju ma ühel hetkel kahetsen, et ma midagi sellest vabadusest järgi pole katsetanud? Esmaspäev, juuni 7. Emadepäev annab enda tulekust aegsasti teada vahvate maalide, käevõrude ja väikeste emmet kirjeldavate kirjandihakatistega, a samas ka p.

Rõõm sellest, mis on ja mida ei ole. Viisin poja pühapäeval Paidesse, kooli. Ühtlasi põikasime sisse Tallinnasse ja laadisime auto peale 4 suurt katuseakent, 25. Sõitsin kasvavas pimeduses selle kullakoormaga lõuna poole ja olin üdini õnnelik. Mõnikord võib millegi saamine palju rõõmu teha. Rõõm akendest ja teiseks rõõm, et auto on nii tubli ja mahutab nii palju. Ma pole täna veel ühelegi koldele tuld alla teinud.