Teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants. Sealt edasi võtsin raamatu aeg-ajalt jälle ja jälle kätte, võlutuna Mutsu tööde sundimatust kergusest ja lugude jutustamisest. Marju Mutsu elu lõpuaastatel asendusid temale omane nooruslik elujanu, meeleolude vaheldumine, graafiliste lahenduste avatus ja väljenduse siirus väga isikupäraste tihedate kujunditega. Neid võiks nimetada filosoofilisteks mõtteteradeks võ.

Üks vana mees loeb saksa ajalehti kuhjaga, ümisedes või rohkem mugisedes kaasa. All aga rääkisid vanad mehed miitingutest, algusest ja Eesti Vabariigist või, nagu üks neist arvas, selle puudumisest. Emotsioonile ehitatud, nagu ta on, võttis õhtu, et üle saada mõttetest, mida ta mus algatas.

Ja nüüd siis poodides saadaval. Kuidas uskuda sellesse, mida teed. Ja juba ma kaotangi seda luuletust. Ja nüüd on see läbi. Ja nüüd on see läinud. Miski minus põleb paberi moodi. Kui sõnad raputavad endalt elegantsi. Ja juba ma kaotangi seda tööd.

Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read. Täna, aasta aega tagasi, algas minu elu Tallinn peatükk. Täpselt aasta aega tagasi andis mu korteriomanik mulle Killu võtmed ja ma veetsin oma esimese öö täiesti tühjas korteris. Aga et mul päris nii õudne ei oleks, tulid Kertu, Mürka ja Juss mulle õhtul külla, et juua Felix Felicist, süüa arbuusi ja avastada, et sisustamata korteris on üsna raske hakkama saada. Mõnikord on imelik olla see inimene, kes läheb igal hommikul tööle kindlustusfirmasse, et.