Veel ei pressi pisarad ligi, veel hoian kinni kujuteldava reaalsuse tasakindlast servast, veel olen vist mina, armastan, eraldan, märkan, armastan tugevamalt, hingan, kuuman elu. Aga muud mul ei ole. Kesk koitu uuelt päevalt võtad süütust tuhat lubadust ta huulilt püüad öö rääm veel silmapiiril mustendamas meri halla taob su soontesse.

Aeg-ajalt juhtub, et märtsijänes ka kusagil mujal oma samme seab. Siin ongi siis need jutud ja pildiklõpsud. Ma ei ole ikka veel leidnud seda õiget märksõna pariisi iseloomustamiseks, mida terve sealviibimise aja otsisin. pariisis ei ole kihamisest elavad tänavad, vaid tänavad täis elu ennast.