Ela ise ja lase teistelgi elada. Kolmapäev, detsember 11, 2013. Täna on nii tore kuupäev, et kohe pean selle ära märkima. Aga täna on ka aastapäev - täpselt aasta tagasi koondati mind viimasest töökohast, kus olin töötanud 17 aastat. Mis siis selle aasta jooksul minu elus juhtunud on? Meie ettevõte on RÜÜTLI OÜ. Sellel aastal olen läbinud ka kaks raamatupidamisalast koolitust. Alpikannipott, mille töökaaslased mulle viimasel tööpäeval aasta tagasi kinkisid, on endiselt täies õies. Reede, aprill 10, 2009.

Ma kõnnin hallil lõpmata teel. Kesk nurmi täis valmivat vilja,. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,. Ju lapsena teesid armastas meel -. Ükskord, mõnikord, kogu aeg, eluaeg. Kogu lugu on ajast ja sellest, kui erinevalt aega mõistetakse, Ükskord võid siiralt uskudes saada võimaluse. Ühel päeval märkad, et see on mõnikord juba juhtunud. Kui nii, siis miks ka mitte olla valmis kogu aeg? Ta lubas tulla täna, veerand seitsme paiku.

Kas suudame hoida sisemist rahu , selles tõmblevas ühiskonnas. Inimese elu on täis keerdkäike ja soovi kuhugi kuuluda. Olgu see siis perekond, sõbrad, tuttavad või lihtsalt sarnaste huvidega inimesed, kelle hulka me kuuluda soovime. Seejuures ennast eirates ja oma olemust hävitades. Mis pani mind täna kirjutama? Millised on võimalused, et me õpime nägema oma lastes ja oma lähedast.

Pole vahet kummalt poolt vaadata, ikka on vaadatav põõsa taga. Vaatan ikka vahetevahel oma tuttavat varest kuidas ta puu kõige kõrgemal oksal istub ja ringi vaatab. Mõtlen et huvitav kas ta naudib seda vaadet. Ring on nii igapäevane, kuhu ka ei vaata, ringe on igal pool. Ring on müstiline, pole tal lõppu pole algust, igavikuline.