Meie teeme köited algusest lõpuni ise valmis. Alustame paberite parajaks lõikamisega ja lõpetame kaante peale panemisega. Zelluloosi poes müüakse ka valmislõigatud ja vist ka kokkupandud plokke, aga need on liiga kallid ja ühetaolised. Kaante sisuks on 2 millimeetri paksune kartong. Mõlemad kaaned tuleb eraldi välja lõigata, kleepida servapidi jõupaberile ja selja peale läheb tugevduseks õhem papp.

Vaatasin kalendrist, et aasta teises pooles tuleb Mariel käia veel vähemalt üheksal sünnipäeval. Kolm märkmikku on olemas, nüüd tegin veel kolm juurde. Vähemalt kolm oleks veel vaja teha. Märkmikud on A5 formaadis, sees 100 lk valget joonistus- ja koopiapaberit. Esimene märkmik sai kaanele käsitöövildist pildi.

Hei armsad sõbrad, pikkade kaalutluste teel otsustasin siinse blogipesa jätta just siiamaale, kus see on ning uue blogipesa pisut teise kontseptsiooniga avada Wordpressis. Thursday, 30 January 2014. Ergo oli sündides 53 cm pikk ja 4264 g raske. Sunday, 26 January 2014.

Seekord lihtsalt mõned kaadrid, mis tee peal tegime. Muidu oleks ehk isegi rohkem pildistanud aga ilm oli hall ja udune. Peale selle olime me ka tagasi sõites pikast päevast üsna väsinud. Sellepärast tegimegi vaid paar üksikut peatust. Seekordne pildipostitus koosnebki vaid mõnest pildist.

Eesmärgiks on hoida sõpru ja sugulasi kursis meie pere, eriti just laste, tegemistega. Nii pikka pausi pole blogis olnudki, aga eks sellega tuleb hakata harjuma. Tööinimesena on vähem aega põnevate ettevõtmiste jaoks ning argipäevarutiinist palju just ei kirjuta. Tööga seoses on mul tegelikult üks teemaidee, aga pean seda veel natuke mõtlema, et kuidas ja mis vormis ennast väljendada. Sealt leiab veel viiteid erinevate seotud artiklite juurde.

Raporteerin Jõgevalt taaskord ehk siis hunnikus lillepilte ja Jassut. Ma ei pidanud üldse kaasa tulema seekord, aga kui ma reede hommikul mõtlesin, kuidas ma terve nädalavahetuse pean Jassuga kahekesi veetma, siis tundsin juba masenduselainet peale tulemas ja pressisin end ikka kaasa. Mitte, et mul Jasperi vastu midagi oleks, aga üksi majandada on ikka nii igav ja väsitav. Seda enam, et Tambetil on viimasel ajal pikad tööpäevad ka. Tegelikult ma usun, et igal lapsel on magamaminekuga omad protseduurid ja.

Loodan, et minu sisemine vajadus keskkonda vahetada saab nüüd mõneks ajaks rahuldatud, sest ajalugu on näidanud, et nii need asjad minu puhul käivad. Midagi teistmoodi, aga siiski hingelt minu! Hetkel veel mu vaimustus kestab. Loodan, et teile, mu ustavatele lugejatele, ei ole keskkonnavahetus väga drastiline ja et .